Võru 165-6, Tartu
+372 51 55 009
info@maamasin.ee

Suur kuivus ja taimekaitsetööd vedelikukuluga 35 l/ha

Suur kuivus ja taimekaitsetööd vedelikukuluga 35 l/haKuival ja kuumal perioodil tuleb taimekaitsetöid teha õhtul hilja või hommikul vara.
05.07.2018

Maamasina Marit

 

Selle aasta kevad tõi põllumeestele kaasa erakordselt kuiva ja kuuma perioodi, mis paljude põllukultuuride saagikusele tugeva hoobi andis. Tavapärasest äärmuslikumad ilmastikuolud kujundasid ka taimekaitsetööde vajadust ja võimalusi. Oma kogemustest ja Danfoili taimekaitsepritsi kasutamisest rääkis Valgamaal Joka Maa OÜ-d juhtiv Kaido Edenberg.

Joka Maal on haritavat põllupinda 320 hektari jagu, millest suuremal osal kasvab teravili, kuid väike osa on ka näiteks rapsi all. Vihmavabast maikuust rääkides möönab Kaido, et see mõjutas teravilja kasvu ja saagikust väga palju. „Ega ilma asjata ei öelda, et põud mais on põllumehele palju hullem, kui põud juunis – mai kuumuse tõttu on viljapäid oluliselt vähem, juunikuine kuumus jätab tera väikeseks,“ tõdeb Kaido. Juunikuu teiseks pooleks oli olukord tema põldudel mõnevõrra paranenud, sest saabunud vihmahood olid 2/3 põldudest ära kastnud, samas kõrgendikel paiknevad põllud vaevlesid ka siis liigse kuivuse käes. Kui uurin, kuidas ja kas vesi üldse pikalt kuivanud mullapinda imbub, vastab Kaido, et kuna ta on juba 18 aastat otsekülviga tegelenud, olid tema põllud selles osas ilmselt paremas seisus kui teistel, sest selline pinnas võttis vee hästi vastu.

Soojade ilmadega muutub suuremaks ka probleem kahjuritega – putukate arengutsükkel on kiirem ja nii on ka nende arvukus suurem. „Tavaliselt teraviljal lehetäisid ei tõrjuta, kuid sel aastal pidi seda tegema. Samamoodi on ka teisi putukaid rohkem. Eks pritsida tuleb vastavalt vajadusele. Siinkohal on hea, et ma ei pea hooaja alguses kõiki vahendeid endale ette varuma, vaid saan jooksvalt osta vaid neid tõrjevahendeid ja sellises koguses, nagu vaja on.“ Samas tõdeb ka Kaido, et soojaga on kahjurite tõrje efektiivne, kuna nad tegutsevad ja söövad rohkem, seega on ka insektitsiidi mõju kiirem.

Kui kahjurite vastu töötab tõrje hästi, siis võitlus umbrohuga on sel aastal oodatust raskem ülesanne, arvab Kaido. „Põua tõttu kõik umbrohu seemned ei idanenud, vaid tekitasid enda ümber hoopis kaitsva vahakihi, mistõttu pole nad taimekaitsevahenditele vastuvõtlikud. Õigel ajal teostatud pritsimistööd hävitasid küll siis kasvama hakanud umbrohu, kuid ma arvan, et sel aastal saavad paljud põllud olema umbrohtu täis. Eriti maltsa.“

Joka Maa OÜ on üks mitmekümnest põllumajandusettevõttest Eestis, kus on kasutusel Danfoili taimekaitseprits. Pritsi muudab ainulaadseks tema suruõhul põhinev tehnoloogia, mille abil muudetakse pritsimissegu udulaadseks pilveks, mis õhu survel taimestikku juhitakse. Sellisel viisil pritsides on vedelikukulu vaid 30-50 liitrit hektarile. Keskmiselt 5 korda väiksem vedelikukulu ja pisikesed piisad muudavad Danfoili pritse mittetundvad põllumehed murelikuks, sest kardetakse nii taimede kõrvetamist kui ka triivi. Kaidol on Danfoili pritsiga 10-aastane töötamise kogemus, mistõttu teab ta isemoodi pritsist üsna palju.

Küsimuse peale, kas põud muutis Kaido jaoks pritsimistööd keerukamaks või pidi ta võrreldes eelmise kevadega näiteks vedelikukulu suurendama, vastab Kaido kindlalt: „Ei. Ma hoian koguaeg vedelikukulu 35 liitri peal (hektari kohta). Preparaatide kogust vähendan kuni kolmandiku võrra maksimaalsest lubatud kogusest. Alla ettenähtud miinimumnormi ma preparaate ei kasuta, sest resistentsuse tekkimise oht on suur ja seda ei taha meist keegi.“ Mõeldes kuivusest stressis taimedele ja vaid 35-liitrisele vedelikukulule, uurin Kaidolt, kas tema arvates on sellistes ekstreemsetes oludes Danfoili pritsiga lihtsam või keerulisem kui tavapritsiga. „Lihtsam on. Materjalikulu on väiksem, aga tööjõudlus suurem. Teised pritsivad suure osa pritsimisvedelikust lihtsalt tilkadena maha ja muudkui veavad vett põllule. (Naerdes) Ma koguaeg mõtlen, et äkki nad peaksid vee erikasutusloa taotlema, sest see veekogus, mis põldudele pritsitakse, on ikka meeletu. (Tõsiselt) Aga tegelikult on ikkagi nii, et Danfoili prits, nagu ka otsekülv, pole rumalale inimesele. Koguaeg räägitakse, et ärge pange üle 3 toimeaine kokku. Samas on juba mõnes preparaadis neid mitu tükki sees ja muudkui pannakse juurde, et ühe korraga ikka kõike teha. Ja nii need taimed ära põletataksegi.“ Sellest mõttest kinni haarates uurin, kas Kaido kultuurid elasid kevadised pritsimistööd hästi üle või tuli ette ka taimede kõrvetamise juhte. „Mõni preparaat jäi seekord kasutamata. Näiteks talinisu oli nii kehvas seisus, et sinna ma ei julgenud enam pritsima minna. Kõik ülejäänud taimed, mida pritsitud on, on elus,“ sõnab Kaido kindlalt.

Väga sisuka vestluse lõpetuseks küsin, kuidas saabunud vihm saaki mõjutab – kas on veel võimalik midagi „päästa“?. „Selle aasta saak on juba ära tehtud. Õigesti taimi hooldades on nüüd veel ainult terade suuruse kasvust lähtuvalt võimalik kuni 20% ulatuses saaki suurendada,“ tõmbab Kaido põuateemalise vestluse kokku.

Kaido ja tema põllud on heaks tõestuseks, et pole vahet, kas pritsida vedelikukuluga 35 l/ha või 250 l/ha. Kui teha taimekaitsetöid mõistlikult - järgida kulunorme, kasutada korraga vaid kuni kolme toimeainet, pritsida hilja õhtul ja varahommikul, kui taimede temperatuur on juba langenud, on taimed kaitstud ja umbrohi tõrjutud. Vahe on tööjõukulus, töö ja kuluvate preparaatide ning vee hulgas, mistõttu näiteks Kaido just Danfoili taimekaitsepritsi kasuks on otsustanud.