Võru 165-6, Tartu
+372 51 55 009
info@maamasin.ee

Läbimõeldud tarvikute ja seadmetega on maasikapõllu rajamine üsna lihtne

Läbimõeldud tarvikute ja seadmetega on maasikapõllu rajamine üsna lihtneMargus Tärn
20.03.2019

Maamasina Marit

 

Korraliku saagi üheks eelduseks on piisav kastmine, seda eriti maasikataimede puhul.  Seetõttu on igale kasvatajale abiks korralik kastmissüsteem, mis peaks olema funktsionaalne, vastupidav ja, nagu ka kõik teised tarvikud, võimalikult soodsa hinnaga. Kui tavaliselt näeme põldudel  jäikadest plastiktorudest kastmissüsteeme, siis 28 aastat Harjumaal marjakasvatusega tegelenud Raja talus on nende asemel kasutuses hoopis nutikam lahendus. Kastmissüsteemi ja ka kogu marjapõllu rajamist tutvustas mulle Raja talu peremees Margus Tärn.

Pehmevoolik  on põllul aastaringselt
  Raja talus koosneb maasikapõllu kastmissüsteem pehmetest peavoolikutest ning nendega ühendatud imb- ehk tilkkastmisvoolikutest. Pehmevoolik, mida marjatalus jäiga plasttoru asemel kasutatakse, on  vastupidavast kangast tugevduskihiga pehme PVC-voolik. Margus loetleb pehmevooliku eeliseid: „Seda on kerge transportida ja lahti rullida, lihtne vajalikku kohta paika panna ning selle külge saab hõlpsalt paigaldada igasuguseid ühendusi. Minu jaoks on pehmevooliku kasutamise suurim eelis see, et voolik võib aastaringselt põllul olla ning temperatuurimuutused seda ei kahjusta. See on piisavalt elastne, et ka surve all olevast voolikust võib liikurmasinaga üle sõita – nii on põllule palju parem ligipääs ja ka liiklemine kastmissüsteemide läheduses palju muretum.“ Siiski on ka pehmevoolikul omad nõrgad küljed – paigaldades peab jälgima, et see ei satuks väga teravate kivide peale, ning ka terariistad tuleks voolikust eemal hoida. Samuti ei ole pehmevoolikute omavahelised torujad plastikühendused mõeldud ülesõitmise raskusele vastu pidama nagu kogu muu kastmissüsteem - plastik ise on elastne ja võib ühekordsel ülesõitmisel terveks jääda, kuid roostevabad metallist kinnitusklambrid deformeeruvad ning ühendusest võib hakata vett lekkima. Korralikke klambreid ja ühendusi saab aga korduvalt kasutada.

Kogu kastmissüsteemi rajamine on lihtne. Pehmevoolik ühendatakse keermestatud ühenduse abil pumba külge, vastavalt vajadusele kasutatakse  kas tavalisi jätkuühendusi, kolmikühendusi või pimedat lõpudetaili, et  vajalik voolikute võrgustik luua. Imbvoolikute pehmevooliku külge ühendamiseks tehakse viimasesse spetsiaalse augustajaga auk, millest siis kraaniga või kraanita ühendus läbi pannakse ja selle külge imbvoolik kinnitatakse. „Kui imbvoolikud on peenardele ära veetud, siis nende ühendamine pehmevooliku külge hektari suurusel põllul on ühele inimesele paari tunni töö," täpsustab Margus.  Ainus asi, mis tuleks kastmissüsteemi planeerides läbi mõelda, on sobiva diameetriga voolikute valik. Kui peenrad on pikemad kui 120 meetrit, on vaja juba suurema läbimõõduga imbvoolikuid, suurusele vastavaid ühendusi ja ka pehmevoolik on vaja valida läbimõõdult sobiv. „Kasvatajad lihtsalt ei tea veel pehmevoolikust väga palju. Aga eks ma ikka aitan nõuga, kui keegi huvi tunneb,“ ütleb Margus Tärn. Raja talus on pehmevoolik olnud kasutusel juba 5 aastat nii peavoolikuna põllul kui ka sprinklersüsteemi veega varustamise voolikuna. "Praegust seisu vaadates usun, et selle vooliku eluiga on 15-20 aastat," on Margus kindel.

Raja talus ei piirduta vaid taimede lisakastmisega. Umbrohu kontrolli all hoidmiseks, maasikate kergemaks hooldamiseks ja saagi puhtamana hoidmiseks on kasutusel peenrakile.  Nii tuleb kastmissüsteemi rajamisel läbi mõelda ka see, milliseid töid millises järjekorras teha.

 
Pehmevoolikute ühendus on kiire ning lihtne
Imbvooliku ühendamiseks tehakse pehmevoolikusse augustajaga auk, millest pannakse läbi ühendusdetail
Forigo G35 kivimatja koos lisaseadmetega 2017. aasta hilissuvel Raja talus demopäeval
  Kuid nagu pehmevoolik on kastmissüsteemi rajamisel varasemast lihtsam ja hooldusvabam lahendus, on talus plaanis ka peenarde rajamise protsessi tervikuna kiiremaks ja ressursse säästvamaks muuta. „Juba sel kevadel saame kätte oma uue multifunktsionaalse seadme Forigo G35. Varasem suur töö põllu ettevalmistamiseks jääb nüüd olemata, sest suurem osa seadmest on kivimatja, mis teeb ka harimata pinnasesse pehme mullaga peenra. Kivimatja taha on aga ühendatud sarnane seade, mida varemgi kile ja vooliku panemisel kasutasime ning kokkuvõttes saabki ühe sõiduga istutusvalmis peenra  valmis,“ kirjeldab Margus uue seadme soetamise tagamaid. 

Kuigi turul on saada ka spetsiaalsed istutusseadmed, teevad istutustöö Raja talus siiski ära inimesed. „Ma ei ole leidnud veel head istutusmasinat, mis istutaks taimed kilega kaetud peenrasse,“ tõdeb Margus. Nii peab põllu rajamisel  siiski appi võtma ka hulga inimkäsi. „Istutamise osas kehtib ikka see vana tõde, et peenrad on umbes kaks nädalat kile all ja alles siis, vahetult enne istutamist, tehakse sinna istutamiseks augud. Nii hukkub esimene kile all kasvama hakkav umbrohi ning kohe peale istutamist ei teki vajadust rohida.“

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et ka juba hästi toimivate ja harjumuspäraste lahenduste olemasolul tasub vaadata, mida turul veel pakutakse. Tootjad pingutavad kõvasti, et pakkuda veelgi paremaid ja efektiivsemaid lahendusi. Nii on ka näiteks elastne pehmevoolik heaks alternatiiviks jäigale torule. Mida suuremaks lähevad põllud, seda tähtsamaks muutub ka see, milliseid seadmeid kasutada  – efektiivsemad lahendused säästavad kokkuvõttes hulga aega ja palju raha nii seadmepargi kogumaksumuselt kui ka tööjõukuludelt.

 
Kivimatja suudab ka harimata pinnasesse pehme mullaga peenra moodustada
Loe ka:    
► Maasikakasvataja Margus Tärn: "Algus pole kunagi kerge, aga aastatega koguneb väärt teadmiseid ja siis tuleb juba rõõm asja edasi arendamisest."